Print Best sai just 25 aastaseks. Veerandsajandi jooksul on spontaanne Viljandi garaažiprojekt kasvanud Euroopa suurimate kirjastuste seas kõrgelt hinnatud trükikojaks, kus on tööl ligi 100 inimest ning aasta käive küündib 15 miljoni euroni. Juhtkonna liikmed Tanel Venderström ja Kaarel Ausmees nendivad, et tänase edu taga on palju tööd, julgeid samme ja tugeva tiimi panus. Ning et põnevamad ajad on alles ees!

“Print Best sündis 1997. aastal ning meie esimene kontor asus siinsamas Viljandis, Pargi tänaval,” meenutab Print Besti tänane tegevjuht Tanel. Kuigi Print Best kannab asutamisest saati rahvusvahelist nime, olid esimesed kliendid kohalikult turult. Alles aastaid hiljem selgus, et ettevõtte tegelik kasvupotentsiaal asub Euroopas. 

Kasvuhüpe ja uus investeering iga kahe aasta tagant

1998. aastal avati esindus- ja müügikontor Tallinnas, et liikuda suurtele klientidele lähemale. Seal tegutses Print Besti kontoritarvete kauplus ning pakuti küljendusteenust. Taneli sõnul olid Tallinna trükikojad müügikontori jätkusuutlikkuse osas skeptilised, “Saime tagasisidet, et Viljandist, 160 kilomeetri kauguselt, ei saa ju midagi teha! Tallinlastel olevat eelis minna kliendi juurde kohapeale ja arutada tööasju näost näkku.”

“Saime tagasisidet, et Viljandist, 160 kilomeetri kauguselt, ei saa ju midagi teha!”

Tanel oli Tallinna kolmeliikmelise müügimeeskonna liige ning nägi selgelt, kuidas, skeptikute kiuste, Print Besti tegevusväli ja potentsiaal aina kasvasid: “Kui me alustasime, siis me trükkisime ainult pisi-töid nagu saatelehed ja nimekaardid. 2000. aastal tegime uue hüppe ja liikusime reklaamtrüki segmenti, hakkasime koostööd tegema reklaamibüroodega.” 

Samal ajal, täpselt 20 aastat tagasi, tegi Print Best Viljandis veel ühe suure, strateegilise hüppe – osteti Männimäe 4 hoone, et kasvava töökoormusega sammu pidida. Nõukogude ajal tegutses sealsetes ruumides trükikoda Kiir, mille hanked ulatusid üle terve liidu ning kaup liikus rongidega Venemaa vahet. Männimäe 4 trükihoone omaaegne juht on jaganud värvikaid seiku maja seinte vahel toimunust, alates KGB toimetustest kuni selleni, kuidas väärt toidutalonge trükiti relvastatud valvurite valvsa silma all. “Me saime Eesti mõistes suureks tegijaks kui Männimäe trükikoja üle võtsime,” meenutab Tanel.   

Männimäe 4 trükihoone omaaegne juht on jaganud värvikaid seiku maja seinte vahel toimunust, alates KGB toimetustest kuni selleni, kuidas väärt toidutalonge trükiti relvastatud valvurite valvsa silma all.

2003. aastal hankis Print Best esimese suureformaadilise türkimasina. Taolisi masinaid oli Eestis juba 3 tükki olemas ning konkurendid jagasid veendunult, et see turusegment on täis. Tanel meenutab, et poole aastaga oli nende tootlus taas teiste kandadel tammumas. 2004 murdis Print Best juba välisturule ning alustas tööd esimese välismaise kliendiga, Rootsist.

Kriiside aeg – kui kõik vaatavad ja mõtlevad, on parim aeg tegutsemiseks

2007. aasta tõi kaasa majanduskriisi. Reklaamtrükiste osakaal tootmises kukkus drastiliselt. Selle muutuse lainel sündis julge otsus hakata tegema raamatuid. Müügijuht Kaarel jagab tollast turustrateegiat: “Ütlesime, et teeme 2 nädalaga valmis trükitöö, millele tavaliselt oleks kulunud terve kuu. Me investeerisime tehnoloogiase, mis võimaldas olla teistest kiirem.”

Järgneva 10 aasta jooksul kasvas raamatute osakaal 90 protsendini Print Besti toomismahust, kusjuures valdav osa teenusest oli suunatud välisturgudele. “Kui 10 aastat tagasi võeti meid vaevu jutule, siis nüüd oleme 300 aastat vanade ettevõtetega koos laua taga, arutame nendega asju ja meie kohta öeldakse, et oleme hindamatu partner,” jagab Kaarel.

“Kui 10 aastat tagasi võeti meid vaevu jutule, siis nüüd oleme 300 aastat vanade ettevõtetega koos laua taga, …”

2020. aasta kriis, koos koroonapiirangute saabumisega, viis Tallinna esinduse sulgemiseni, kuid ka selles näeb Kaarel pigem võimalust õiges suunas edasi liikuda: “98% meie müügist ongi niikuinii eksport – Skandinaavia, Saksamaa, Belgia, viimasel ajal aina enam ka Prantsusmaa. Eesti klient ei käinud enam meie esinduses ja ka meeskond taandus kodukontorisse. Ma ise olin viimane, kes Tallinnast Viljandisse ära tuli.”

Kuna koroonaviirus lõi kõikuma kõik tööstusharud ja tarneahelad, on viimased paar aastat olnud eriti karm aeg. “Defitsiit on suur, hinnad tõusevad”, jagab Kaarel, “Paberi hind on 2 aastaga tõusnud pea 100%. Aga olgem ausad – paber ongi pikalt liiga odav olnud. Meie väljakutse on hinnatõusuga kaasa liikuda, mitte auku istuma jääda. Ja samas hoida kliendisuhet ja usaldust. Kogu tootmisahel peab hinnatõusuga kaasa minema ning viima seda võimalikult palju tegeliku lõppkliendini, lugejani. Seda ruumi on, sest meie töö osa raamatu lõpp-hinnast on kõigest 5% kandis.”

Tormiliste aegade kiuste on trükikoda teinud viimase pooleteise aasta jooksul oma kõigi aegade suurimad otsused ja investeeringud. 10 miljoni euroga ehitati Viljandi tootmishoonele laiendus ning kaasajastati masinaparki, mis tänaseks on kaks korda suurem võrreldes kriisieelse ajaga. Kaarel nendib, et aina enam mängib ettevõttes rolli väärtuspõhine tegutsemine: “Oleme panustanud hästi palju järeltöötlusesse, paberivabasse majandusse ja uutesse IT-lahendustesse, et juurutada jätkusuutlikke süsteeme. Ühtlasi tähendab see, et me saame kiiremini kasvada ja ei pea igale asjale uut inimest värbama. Meie uue liini peale tulevad reaalselt robotkäed, mis tähendab, et üks inimene saab hallata tegevusi, milleks varem oli vaja nelja töötajat.”

“Meie uue liini peale tulevad reaalselt robotkäed, mis tähendab, et üks inimene saab hallata tegevusi, milleks varem oli vaja nelja töötajat.”

Tanel lisab, et kuna viimasel ajal muutub lausa iga päevaga midagi, tuleb ärimudelit jooksvalt korrigeerida. Nende muutuste taustal on ka kriisiaegne õppetund vältida alltöövõttu, ning ambitsioon tuua terve toomisprotsess enda majja, ühe katuse alla: “Kui ühe liiniga midagi juhtub, siis me ei ole jännis. Kõikidel põhiseadmetel peab olema backup.” 

Väärtusta oma töötajaid nagu parimaid kliente

Usalduse loomine olemasoleva kliendiga on parim viis jõuda uutele turgudele. “Sõna ju levib kiiresti,” jagab Kaarel, “meie eesmärk ei ole kasvada käibe numbrilt regiooni suurimaks, kuid me soovime olla number 1 partner kõikidele oma suurtele klientidele, Euroopa juhtivatele kirjastustele.” 

Ka Tanel leiab, et võti muutustes ellu jäämiseks on väärtuspõhine, inimkeskne lähenemine – seda nii kliendisuhetes kui ka meeskonna töös ja ettevõtte enda tagalas: “Kui meie klient ehk raamatukirjastuse juhtkond annab tagasisidet, et meid usaldatakse ja väärtustatakse ning me oleme nende hindamatu partner, siis just seda tunnet tahame tekitada enda töötajates. Teisisõnu, kui Print Best ettevõttena on hinnatud Skandinaavia kirjastuse partner number 1, siis me usume, et ka kõik meie töötajad oma valdkonna absoluutsed tipud Skandinaavias. Iga inimese panus on oluline selles, et meid tunnustatakse.”

“Kui meie klient ehk raamatukirjastuse juhtkond annab tagasisidet, et meid usaldatakse ja väärtustatakse ning me oleme nende hindamatu partner, siis just seda tunnet tahame tekitada enda töötajates.”

Võttes arvesse, et Print Bestis töötab täna 95 inimest ning ettevõtte 2022. aasta käive tuleb 15 miljonit eurot, on tootlikkus ühe töötaja kohta juba täna väga hea. 2025. aastaks prognoositakse käibe kasvu 35-60 miljoni euroni. “Elame huvitaval ajal. 3-4kordne käibe kasv on kindlasti tehtav, kuid sõltub reaalsest masinate kättesaadavusest, inflatsioonist, hindade kallinemisest ja kerkivatest kuludest – tuleb kõigega sammu pidada ja enamgi veel, et suudaksime tootmist ka reaalselt suurendada,” arutleb Tanel tuleviku väljavaadete üle.

_____

Kui ka sina soovid panustada Print Besti eduloosse, pane oma CV teele! Viljandi tootmistehase laiendus saab uuest aastast tööhoo sisse ning ettevõtte tiim asub peagi otsima oma ridadesse lisajõudu.

Kaarel ja Tanel Print Besti 25ndal sünnipäevapeol Viljandi Pärimusmuusika Aidas